Rain Rannu, http://rainrannu.blogspot.com, 2005
Kuigi viimaste uuringute tulemusel peab vaid 12% eestlastest peab end ettevõtjaks ja täiendavad 9% inimesi soovivad ettevõtjaks saada, samas kui tervelt 79% inimestest eelistavad ettevõtjaks olemisele palgatööd, on ettevõtjaks olemisel ometi mõningad tugevad eelised, mida palgatöötajaks olemisel ei ole.
Ei, ma ei räägi siinkohal rahast.
Kuigi, on selge, et ettevõtjana on teenimise võimalused suuremad. Jaan Männik, Eesti Telekomi (börsifirma, mille tütarettevõtted on EMT ja Elion) juht on õelnud järgmist:
”Kui kusagil ajalehes ilmub nimekiri dividendimiljonäridest, siis minu nime te sealt ei leia. Ja ma ütlen teile, miks – olen kogu oma elu olnud palgatöötaja. Mul pole oma ärisid ega aktsiaid. Olen lihtsalt hommikul üles tõusnud, tööle läinud ja selle eest iga kuu palka saanud.
Need, kes loeteludes esinevad, on riskijulged mehed. Näiteks Urmas Sõõrumaa – ehitas üles suure turvafirma, müüs Falckile hiigelraha eest maha, vat tema on seal nimekirjas. Rikkad inimesed on need, kes on firma üles ehitanud ja selle kellelegi, harikult välismaalasele, maha müünud.
Ka palgatöötajana saab teenida raha, oma perekonda toita ja kaunis hästi elada. Aga kui kellelgi on soov rikkaks saada, siis ma ei soovitaks olla palgatöötaja.”
Aga ma ei räägi rahast, sest see ei ole nii oluline. Lõppude lõpuks, nagu Jaan Männik ütleb, on ka hea palgatööga võimalik oma peret toita ja väga hästi ära elada. Eesti palgatase on igal aastal tõusnud ja ei ole näha, et see tõus lähiajal pidurduks. Samuti on headel inimestel igal ajal võimalik ka välismaale tööle minna, kus teenib veel rohkem.
Ei, ma ei räägi rahast. Ma räägin hoopis vabadusest.
Vabadusest, mis ettevõtjal on ja mida palgatöötajal ei ole. Milles see vabadus seisneb?
Esiteks, ettevõtjal on vabadus töötada siis kui ta tahab ja puhata siis, kui ta tahab. Jah, ettevõtte algusperioodil ja vahel ka hiljem tähendab see seda, et tööd alustada tuleb hommikul juba kell kuus ja töötada hiliste õhtutundideni, vahel ka öösel ja vahel ka seitse päeva nädalas. See on päris raske, eriti kui tasu selle eest võib saabuda alles kunagi hiljem, või mõnel juhul jääda üldse saabumata.
Aga see tähendab ka seda, et ettevõtja saab keset päeva tennist mängima (või jalgpalli, või golfi või surfama) minna. Mitu päeva järjest üldse mitte tööd teha, ja seda mitte ainult nädalavahetusel, vaid siis kui ta tahab. Vahel hommikuti kaua magada, ka nädala sees. Spontaanselt kolmeks nädalaks või kaheks kuuks välismaale sõita. Kui palgatöötajale saabub puhkus varem kindlaks määratud ajal, ja kestab 28 päeva aastas, siis ettevõtjal on vabadus töötada siis kui ta tahab ja puhata siis kui ta tahab. Ta kehtestab ise reeglid.
Aga ma ei räägi ainult sellisest vabadusest.
Ma räägin veelgi enam vabadusest tegeleda asjadega, mis meeldivad, end teostada ja miskit muuta.
Sellisest vabadusest, millest räägib Guy Kawasaki, ettevõtja ja arvutifirma Apple üks kunagisi juhtfiguure õeldes, et ainus küsimus, mille peaks enne ettevõtjaks hakkamist endalt küsima on see: kas ma tahan teha midagi tähendusrikast?
Kui paljudel meist on tõeliselt tähendusrikas töö? Palgatöötajana peame sageli tegema asju, mida teised meilt ootavad. Täitma käske või juhiseid, mida ülemus annab. Sõltuma tema kiitusest ja noomitusest. Ja lõppude lõpuks on meid võimalik igal hetkel lahti lasta.
Ettevõtjana aga mitte. Ettevõtja, olles valinud õige tegevusala, ja saavutanud edu, saab teha seda, mida tahab .
Abraham Maslow, tuntud psühholoog, räägib inimvajaduste hierarhiast. Maslow ütleb, et meie vajadused on kindlas järjekorras: kõige madalama astme vajadused on füsioloogilised, näiteks toit, seejärel turvalisus, seejärel kuuluvus ja armastus, siis saavutamine, ja siis lõpuks, eneseteostus. Kui meil madalama astme vajadus on rahuldamata, siis me ei mõtle kõrgemate astmete peale, samas kohe, kui mõni vajadus on rahuldatud, siis see meid enam ei motiveeri.
Eneseteostus, kõige kõrgema astme vajadus on aga see, mis ei saa kunagi rahuldatud ja mis motiveerib kogu elu. Inimesed, kes suudavad end teostada, tegelevad suure osa oma elust asjadega, mis on neile loomupärane ja mis meeldib. Ning on õnnelikud.
Ettevõtja vabadus seisneb selles, et ettevõtja võimalused eneseteostamiseks on suuremad kui palgatöötajal. Sest ettevõtja on enda peremees ja kontrollib oma saatust enam.
Just seetõttu pole mitte ainult äriinimesed, vaid ka kirjanikud, filminäitlejad ja rezishöörid, kunstnikud, heliloojad, disainerid ja teised loovinimesed on samal ajal ka ettevõtjad.
Neil kes on otsustanud valinud ettevõtja tee seisab ees küsimus, millal on õige aeg alustada? Kas alustada ettevõtlusega kohe? Või oodata veidi, senikaua kuni ülikool ja töö on andnud piisavalt kogemisi?
Kui me Mobiga alustasime, olime ülikooli kolmandal kursusel ja ei teadnud ettevõtlusest suurt midagi. Tegime mõned teenused, mis meile põnevad tundusid, ning avastasime, et need meeldivad ka teistele – meie müük kasvas kiiresti.
Aga me ei teeninud raha. Kaks esimest tegutsemisaastat ei saanud omanikud sentigi. Alles kolmandal aastal leidsime, et võime endale palga maksmist lubada ja alles neljandal aastal teenisime kasumit.
Õppisime, et erinevalt palgatööst nõuab iga ettevõte, enne kui ta tulu teenima hakkab, tööd ja aega. Mõnikord vähem, mõnikord rohkem. Tean ettevõtteid, kel on läinud aega oluliselt rohkem kui 2 aastat ja tean ettevõtjaid, kelle esimene ettevõtmine on ebaõnnestunud.
Kas me oleksime vastu pidanud (ja mitte tööle läinud) ka siis, kui me ei oleks olnud üliõpilased, vaid teinud ettevõtte peale kooli lõpetamist ja mõneaastast töötamist?
Võibolla, aga see oleks olnud palju raskem.
Sest kui Sa oled kooli lõpetanud, mõned aastad heas firmas töötanud, hea palgaga harjunud, sul on võibolla maja või korterilaen, autoliising, võibolla isegi pere, ning Sa oled oma elustandardiga harjunud, siis Sa tõenäoliselt ei julge eriti ettevõtlusega riskida, sest ebaõnnestumise hind on kõrge. Kuidas sa saaksidki riskida? Pere vajab toitmist, laenud ja liisingud maksmist.
Noorena, õpilase või üliõpilasena, on lihtsam, sest siis ei ole mitte midagi kaotada. Iga aastaga muutub alustamine raskemaks. Miks siis oodata?
Rain Rannu, http://rainrannu.blogspot.com, 2005
Kuigi viimaste uuringute tulemusel peab vaid 12% eestlastest peab end ettevõtjaks ja täiendavad 9% inimesi soovivad ettevõtjaks saada, samas kui tervelt 79% inimestest eelistavad ettevõtjaks olemisele palgatööd, on ettevõtjaks olemisel ometi mõningad tugevad eelised, mida palgatöötajaks olemisel ei ole.
Ei, ma ei räägi siinkohal rahast.
Kuigi, on selge, et ettevõtjana on teenimise võimalused suuremad. Jaan Männik, Eesti Telekomi (börsifirma, mille tütarettevõtted on EMT ja Elion) juht on õelnud järgmist:
”Kui kusagil ajalehes ilmub nimekiri dividendimiljonäridest, siis minu nime te sealt ei leia. Ja ma ütlen teile, miks – olen kogu oma elu olnud palgatöötaja. Mul pole oma ärisid ega aktsiaid. Olen lihtsalt hommikul üles tõusnud, tööle läinud ja selle eest iga kuu palka saanud.
Need, kes loeteludes esinevad, on riskijulged mehed. Näiteks Urmas Sõõrumaa – ehitas üles suure turvafirma, müüs Falckile hiigelraha eest maha, vat tema on seal nimekirjas. Rikkad inimesed on need, kes on firma üles ehitanud ja selle kellelegi, harikult välismaalasele, maha müünud.
Ka palgatöötajana saab teenida raha, oma perekonda toita ja kaunis hästi elada. Aga kui kellelgi on soov rikkaks saada, siis ma ei soovitaks olla palgatöötaja.”
Aga ma ei räägi rahast, sest see ei ole nii oluline. Lõppude lõpuks, nagu Jaan Männik ütleb, on ka hea palgatööga võimalik oma peret toita ja väga hästi ära elada. Eesti palgatase on igal aastal tõusnud ja ei ole näha, et see tõus lähiajal pidurduks. Samuti on headel inimestel igal ajal võimalik ka välismaale tööle minna, kus teenib veel rohkem.
Ei, ma ei räägi rahast. Ma räägin hoopis vabadusest.
Vabadusest, mis ettevõtjal on ja mida palgatöötajal ei ole. Milles see vabadus seisneb?
Esiteks, ettevõtjal on vabadus töötada siis kui ta tahab ja puhata siis, kui ta tahab. Jah, ettevõtte algusperioodil ja vahel ka hiljem tähendab see seda, et tööd alustada tuleb hommikul juba kell kuus ja töötada hiliste õhtutundideni, vahel ka öösel ja vahel ka seitse päeva nädalas. See on päris raske, eriti kui tasu selle eest võib saabuda alles kunagi hiljem, või mõnel juhul jääda üldse saabumata.
Aga see tähendab ka seda, et ettevõtja saab keset päeva tennist mängima (või jalgpalli, või golfi või surfama) minna. Mitu päeva järjest üldse mitte tööd teha, ja seda mitte ainult nädalavahetusel, vaid siis kui ta tahab. Vahel hommikuti kaua magada, ka nädala sees. Spontaanselt kolmeks nädalaks või kaheks kuuks välismaale sõita. Kui palgatöötajale saabub puhkus varem kindlaks määratud ajal, ja kestab 28 päeva aastas, siis ettevõtjal on vabadus töötada siis kui ta tahab ja puhata siis kui ta tahab. Ta kehtestab ise reeglid.
Aga ma ei räägi ainult sellisest vabadusest.
Ma räägin veelgi enam vabadusest tegeleda asjadega, mis meeldivad, end teostada ja miskit muuta.
Sellisest vabadusest, millest räägib Guy Kawasaki, ettevõtja ja arvutifirma Apple üks kunagisi juhtfiguure õeldes, et ainus küsimus, mille peaks enne ettevõtjaks hakkamist endalt küsima on see: kas ma tahan teha midagi tähendusrikast?
Kui paljudel meist on tõeliselt tähendusrikas töö? Palgatöötajana peame sageli tegema asju, mida teised meilt ootavad. Täitma käske või juhiseid, mida ülemus annab. Sõltuma tema kiitusest ja noomitusest. Ja lõppude lõpuks on meid võimalik igal hetkel lahti lasta.
Ettevõtjana aga mitte. Ettevõtja, olles valinud õige tegevusala, ja saavutanud edu, saab teha seda, mida tahab .
Abraham Maslow, tuntud psühholoog, räägib inimvajaduste hierarhiast. Maslow ütleb, et meie vajadused on kindlas järjekorras: kõige madalama astme vajadused on füsioloogilised, näiteks toit, seejärel turvalisus, seejärel kuuluvus ja armastus, siis saavutamine, ja siis lõpuks, eneseteostus. Kui meil madalama astme vajadus on rahuldamata, siis me ei mõtle kõrgemate astmete peale, samas kohe, kui mõni vajadus on rahuldatud, siis see meid enam ei motiveeri.
Eneseteostus, kõige kõrgema astme vajadus on aga see, mis ei saa kunagi rahuldatud ja mis motiveerib kogu elu. Inimesed, kes suudavad end teostada, tegelevad suure osa oma elust asjadega, mis on neile loomupärane ja mis meeldib. Ning on õnnelikud.
Ettevõtja vabadus seisneb selles, et ettevõtja võimalused eneseteostamiseks on suuremad kui palgatöötajal. Sest ettevõtja on enda peremees ja kontrollib oma saatust enam.
Just seetõttu pole mitte ainult äriinimesed, vaid ka kirjanikud, filminäitlejad ja rezishöörid, kunstnikud, heliloojad, disainerid ja teised loovinimesed on samal ajal ka ettevõtjad.
Neil kes on otsustanud valinud ettevõtja tee seisab ees küsimus, millal on õige aeg alustada? Kas alustada ettevõtlusega kohe? Või oodata veidi, senikaua kuni ülikool ja töö on andnud piisavalt kogemisi?
Kui me Mobiga alustasime, olime ülikooli kolmandal kursusel ja ei teadnud ettevõtlusest suurt midagi. Tegime mõned teenused, mis meile põnevad tundusid, ning avastasime, et need meeldivad ka teistele – meie müük kasvas kiiresti.
Aga me ei teeninud raha. Kaks esimest tegutsemisaastat ei saanud omanikud sentigi. Alles kolmandal aastal leidsime, et võime endale palga maksmist lubada ja alles neljandal aastal teenisime kasumit.
Õppisime, et erinevalt palgatööst nõuab iga ettevõte, enne kui ta tulu teenima hakkab, tööd ja aega. Mõnikord vähem, mõnikord rohkem. Tean ettevõtteid, kel on läinud aega oluliselt rohkem kui 2 aastat ja tean ettevõtjaid, kelle esimene ettevõtmine on ebaõnnestunud.
Kas me oleksime vastu pidanud (ja mitte tööle läinud) ka siis, kui me ei oleks olnud üliõpilased, vaid teinud ettevõtte peale kooli lõpetamist ja mõneaastast töötamist?
Võibolla, aga see oleks olnud palju raskem.
Sest kui Sa oled kooli lõpetanud, mõned aastad heas firmas töötanud, hea palgaga harjunud, sul on võibolla maja või korterilaen, autoliising, võibolla isegi pere, ning Sa oled oma elustandardiga harjunud, siis Sa tõenäoliselt ei julge eriti ettevõtlusega riskida, sest ebaõnnestumise hind on kõrge. Kuidas sa saaksidki riskida? Pere vajab toitmist, laenud ja liisingud maksmist.
Noorena, õpilase või üliõpilasena, on lihtsam, sest siis ei ole mitte midagi kaotada. Iga aastaga muutub alustamine raskemaks. Miks siis oodata?